Liikide kiirenev kadu on üks tänapäeva suurimaid ökoloogilisi ohtusid. Projektis analüüsitakse väljasuremise kultuurilisi ja ökoloogilisi tahke ja kasutatakse semiootilist modelleerimist, et tõsta ohustatud liikide nähtavust kultuuris. Projekt lähtub ökosemiootika teooriast. Väljasuremist tõlgendatakse düstoopiate ja apokalüpiliste kujundite kultuurikontekstis. Omailmaanalüüsi ja ökoloogiliste uuringute kaudu kaasab projekt ka loomade perspektiivi. Väidame, et tähenduslikel kokkupuudetel inimeste ja haruldaste loomade vahel on suur potentsiaal liikide ohustatuse teadvustamisel, mis viib nende hoidmiseni. Kaasates uurimuslike-loovaid lähenemisi ja retseptsiooniuuringuid jõutakse uute kultuuristrateegiateni hävimisohus liikide representeerimiseks.