Semiootiline sobivus kui biokultuurilise diversiteedi mehhanism: ebastabiilsus ja kestlikkus uutes keskkondades
Kui semiootilisse süsteemi lisandub uus komponent, mis võiks suurendada mitmekesisust, sõltub selle püsimajäämine suurel määral tema kommunikatiivsete suhete ehk märgisuhete sobitumisest keskkonda. Seda protsessi nimetame semiootiliseks sobitumiseks.
Eesmärk
Meie töö eesmärgiks on leida, kas semiootilisel sobitumisel on üldisi omadusi, mis iseloomustavad seda nii ökoloogiliste, kultuuriliste kui ka virtuaalsete süsteemide mitmekesisuse kujunemisel. Selle ülesande lahendamiseks töötame välja semiootilise sobitumise üldise kontseptsiooni ja konstrueerime selle mudeli.
Uurimuse kolm fookust
Kontrollimaks hüpoteesi, et semiootiline sobitumine kui oluline mitmekesisust tagav mehhanism toimib erinevates valdkondades, uurime semiootilise mitmekesisuse kujunemist üksikasjalisemalt kolmes vallas: