Tutvustus
Bio-, zoo- ja ökosemiootika töörühm tegeleb märkide ja tähendustega (vahendatud suhetega) looduses eri tasanditel organismi siseilmast ökosüsteemini, loomade kommunikatsiooni ning kultuuri ja keskkonna tähenduslike suhete uurimisega.
Suuna teoreetilisteks ja metodoloogilisteks lähtealusteks on Jakob von Uexkülli omailmateooria, mis põhineb arusaamal, et iga loom (ka inimene) tajub maailma oma vaatepunktist, keele-eelsete märgitüüpide kirjeldamine, ning tähendussuhete modelleerimine ja arusaam eri tähendustasandite seotusest. Täpsemalt tegeletakse uurimisrühmas biosemiootika teoreetiliste alustega, liigiülese esteetika uurimisega, märgisuhetega ökosüsteemides ja kooslustes ning liikidevahelise kommunikatsiooni uurimisega hõlmates nii loomade omailmu kui inimeste kohalikku keskkonnateadmist. Samuti uuritakse liikide väljasuremise ja keskkonnakonfliktide semiootilisi aspekte, kultuuri rolli kliimakriisis, looduse representatsioone kirjanduses ning märgisuhteid paljuliigilises linnakeskkonnas ja koosloomelisi lahendusi.
Uurimisrühm on osalenud näiteks Euroopa naaritsa taasasustamise uurimises Eesti saartele ja edendanud looduspõhiseid lahendusi Tartu Ülejõe piirkonnas. Bio-, zoo- ja ökosemiootika uurimissuuna olulisus seisneb võimekuses uurida kultuuri- ja looduse märginähtusi üheskoos, pakkuda võimalusi nende taassidustamiseks ja seeläbi töötada välja süvalahendusi keskkonnakriisile.

Foto: Lona Päll