Jakob von Uexkülli poolt välja pakutud omailmaanalüüs muutis revolutsiooniliselt loomade käitumise ja taju uuringud, vaadates neid semiootiliste nähtustena, mis põhinevad tähendustel ja märkidel. Hamburgi omailmauuringute instituudis, mille direktoriks Uexküll oli, võeti omailmateooria teoreetiliseks aluseks erinevate teemade uurimiseks võitluskalade käitumisest kuni juhtkoerte treeningmeetoditeni. 21. sajandil on omailmateooria ulatus tohutult laienenud nii distsipliinide – alates antropoloogiast kuni ökoloogiani – kui ka nähtuste osas, mida teooria abil käsitletakse. Uued teoreetilised seosed ja distsipliinilised põimingud, aga ka uued muutused maailmas eneses toovad kaasa uusi väljakutseid ja küsimusi: kuidas sobitada omailmateooriat erinevate teiste distsipliinide olemasolevate metoodikate ja teoreetilise taustaga, kuidas muuta see toimivaks analüüsivahendiks inimtekkeliste keskkonnamuutuste kontekstis ning millised on Uexkülli ajast alates välja töödatud uurimismeetodid, mis aitaksid tänapäeval läbi viia loomade omailmade empiirilisi analüüse. Nende küsimuste uurimiseks korraldas Tartu Ülikooli semiootika osakond konverentsi “Nüüdisaegne omailma analüüs: Rakendused kultuuri ja ökoloogiliste suhete uurimises” 18.-19. aprillil 2023.

Konverentsi rahastasid Euroopa Liit (Horisont Euroopa projekt 101084220) ja Eesti Teadusagentuur (projekt PRG1504).