{"id":159,"date":"2023-05-25T06:03:46","date_gmt":"2023-05-25T06:03:46","guid":{"rendered":"http:\/\/www.ecosem.ut.ee\/?page_id=159"},"modified":"2023-05-26T06:16:57","modified_gmt":"2023-05-26T06:16:57","slug":"omailma-analuus","status":"publish","type":"page","link":"http:\/\/www.ecosem.ut.ee\/en\/omailma-analuus\/","title":{"rendered":"Omailma anal\u00fc\u00fcs"},"content":{"rendered":"\n<div class=\"wp-block-uagb-container uagb-block-48f1caa0 alignfull uagb-is-root-container\"><div class=\"uagb-container-inner-blocks-wrap\">\n<div class=\"wp-block-uagb-container uagb-block-7822fb26\">\n<div class=\"wp-block-uagb-container uagb-block-3b41691f\">\n<div class=\"wp-block-uagb-advanced-heading uagb-block-15628a38\"><h2 class=\"uagb-heading-text\">Omailma anal\u00fc\u00fcs kui uurimismeetod [PRG1504, Horisont 101084220]&nbsp;<\/h2><\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-uagb-container uagb-block-bbcb088f\">\n<p class=\"has-ast-global-color-3-color has-text-color\">Jakob von Uexk\u00fclli omailma teooria kirjeldab loomaliikide subjektiivseid maailmu \u2013 kuidas maailm on&nbsp; mingi elusolendi vaatenurgast t\u00e4henduslik.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-uagb-container uagb-block-8e9f520b\">\n<figure class=\"wp-block-image size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"http:\/\/www.ecosem.ut.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/05\/nahkhiir_edited-1024x541.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-267\" width=\"874\" height=\"461\" srcset=\"http:\/\/www.ecosem.ut.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/05\/nahkhiir_edited-1024x541.jpg 1024w, http:\/\/www.ecosem.ut.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/05\/nahkhiir_edited-300x159.jpg 300w, http:\/\/www.ecosem.ut.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/05\/nahkhiir_edited-768x406.jpg 768w, http:\/\/www.ecosem.ut.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/05\/nahkhiir_edited-18x10.jpg 18w, http:\/\/www.ecosem.ut.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/05\/nahkhiir_edited.jpg 1514w\" sizes=\"auto, (max-width: 874px) 100vw, 874px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Lendlaste jaoks on keldritel t\u00e4hendus talvitumiskohana. Foto: Timo Maran<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-uagb-container uagb-block-7c268833\">\n<div class=\"wp-block-uagb-container uagb-block-a6360546\">\n<div class=\"wp-block-uagb-info-box uagb-block-174624f6 uagb-infobox__content-wrap  uagb-infobox-icon-above-title uagb-infobox-image-valign-top\"><div class=\"uagb-ifb-content\"><div class=\"uagb-ifb-title-wrap\"><h3 class=\"uagb-ifb-title\">Teise liigi perspektiiv<\/h3><\/div><p class=\"uagb-ifb-desc\">Omailma teoorial on h\u00e4id praktilisi rakendusi liigikaitses, linnakeskkonna korraldamisel, t\u00f6\u00f6s lemmikloomadega \u2013 k\u00f5ikjal, kus teise liigi perspektiivi arvestamine v\u00f5ib olla oluline.<\/p><\/div><\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-uagb-container uagb-block-ad99c6ac\">\n<div class=\"wp-block-uagb-info-box uagb-block-8a4a7a36 uagb-infobox__content-wrap  uagb-infobox-icon-above-title uagb-infobox-image-valign-top\"><div class=\"uagb-ifb-content\"><div class=\"uagb-ifb-title-wrap\"><h3 class=\"uagb-ifb-title\">Eesm\u00e4rk<\/h3><\/div><p class=\"uagb-ifb-desc\">Omailmaanal\u00fc\u00fcsi eesm\u00e4rgiks on teha kindlaks organismi jaoks t\u00e4henduslikud objektid ning tunnused, mille j\u00e4rgi organism need objektid \u00e4ra tunneb. Eraldi saab kirjeldada organismi poolt tehtavate eristuste hulka ning organismi elupaigas paiknevate tunnuste ja v\u00f5imalduste hulka.<\/p><\/div><\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-uagb-container uagb-block-cbb8dc32\">\n<div class=\"wp-block-uagb-info-box uagb-block-3521b308 uagb-infobox__content-wrap  uagb-infobox-icon-above-title uagb-infobox-image-valign-top\"><div class=\"uagb-ifb-content\"><div class=\"uagb-ifb-title-wrap\"><h3 class=\"uagb-ifb-title\">V\u00e4ljund<\/h3><\/div><p class=\"uagb-ifb-desc\">Uurimisr\u00fchm t\u00f6\u00f6tab v\u00e4lja ja rakendab omailma anal\u00fc\u00fcsi kui uurimismeetodit eri liikidel ja keskkondades.<\/p><\/div><\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-uagb-container uagb-block-ee71a5df alignfull uagb-is-root-container\"><div class=\"uagb-container-inner-blocks-wrap\">\n<div class=\"wp-block-uagb-buttons uagb-buttons__outer-wrap uagb-btn__default-btn uagb-btn-tablet__default-btn uagb-btn-mobile__default-btn uagb-block-90e341d0\"><div class=\"uagb-buttons__wrap uagb-buttons-layout-wrap\">\n<div class=\"wp-block-uagb-buttons-child uagb-buttons__outer-wrap uagb-block-44f5e6d7 wp-block-button is-style-outline\"><div class=\"uagb-button__wrapper\"><a class=\"uagb-buttons-repeater wp-block-button__link\" href=\"\/\/www.ecosem.ut.ee\/tegevused\/\" onclick=\"return true;\" rel=\"follow noopener\" target=\"_self\"><div class=\"uagb-button__link\">Tagasi tegevuste lehele<\/div><\/a><\/div><\/div>\n<\/div><\/div>\n<\/div><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Omailma anal\u00fc\u00fcs kui uurimismeetod [PRG1504, Horisont 101084220]&nbsp; Jakob von Uexk\u00fclli omailma teooria kirjeldab loomaliikide subjektiivseid maailmu \u2013 kuidas maailm on&nbsp; mingi elusolendi vaatenurgast t\u00e4henduslik.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-global-header-display":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"disabled","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","footnotes":""},"class_list":["post-159","page","type-page","status-publish","hentry"],"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false,"trp-custom-language-flag":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Ulla Juske","author_link":"http:\/\/www.ecosem.ut.ee\/en\/author\/ulla_juske\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Omailma anal\u00fc\u00fcs kui uurimismeetod [PRG1504, Horisont 101084220]&nbsp; Jakob von Uexk\u00fclli omailma teooria kirjeldab loomaliikide subjektiivseid maailmu \u2013 kuidas maailm on&nbsp; mingi elusolendi vaatenurgast t\u00e4henduslik.","_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.ecosem.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/159","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.ecosem.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.ecosem.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.ecosem.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.ecosem.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=159"}],"version-history":[{"count":3,"href":"http:\/\/www.ecosem.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/159\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":288,"href":"http:\/\/www.ecosem.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/159\/revisions\/288"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.ecosem.ut.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=159"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}